SA Pärnu Haigla kiirabiautode IT-töökohtade moderniseerimine
Kiirabiauto IT-lahendus ei ole lihtsalt autosse kinnitatud arvuti. See on terviklik mobiilne töökeskkond, kuhu kuuluvad arvuti, dokk, toide, sideühendused, antennid, printer, GPS, kaabeldus ning ühendused teiste infosüsteemidega.
2026. aastal moderniseeris Supervivent seitsme SA Pärnu Haigla kiirabiauto IT-töökohad. Projekti käigus eemaldati eelmise põlvkonna IT-lahendused, ehitati ümber vajalik infrastruktuur ning paigaldati uued rugged-tööjaamad, mis on loodud töötama nõudlikes operatiivsõiduki tingimustes.
Vajaduse IT-uuenduse järele tõi uus tarkvarapõlvkond
2026. aasta lõpus lõpetatakse kiirabiautodes seni kasutatud mGIS rakenduse kasutamine ning selle asemele tuleb NUGIS.
See tähendas, et vanemad Windows 7 ja Windows 8 seadmed ei olnud enam uue lahenduse kasutamiseks sobivad. Pärnu Haigla autopargis oli kasutusel eelmise põlvkonna ML-lahendus, kus arvuti paiknes eraldi istme all ning kasutajaliideseks oli armatuurlauale paigaldatud monitor.
Seetõttu ei piisanud ainult vana arvuti asendamisest uuega. Tegemist oli kogu kiirabiauto mobiilse IT-töökoha tehnoloogiapõlvkonna vahetusega.
Seitse kiirabiautot, kuid mitte seitse identset paigaldust
Projekt hõlmas seitset eri vanuses kiirabiautot – Mercedes-Benz Sprintereid ja Volkswagen Transportereid. Sõidukid olid ehitatud eri ajal ja erinevate sõidukiehitajate poolt, mistõttu erinesid ka olemasolevad IT-paigaldised.
Sõltuvalt kiirabiautost kuulusid vana lahenduse koosseisu:
- ML Novator autoarvuti;
- eraldiseisev monitor;
- Brotheri mobiilprinter;
- Garmin FMI ühendus;
- eraldiseisev GPS;
- Teltonika RUT950 või varasema põlvkonna ruuter;
- ID-kaardilugeja;
- toite-, USB-, võrgu- ja antennikaabeldus.
Seetõttu tuli iga sõiduk enne ümberehitust eraldi üle vaadata ning planeerida paigaldus vastavalt konkreetse auto tehnilisele ülesehitusele.
Uue kiirabiauto IT-töökoha keskmes Panasonic TOUGHBOOK G2
Uue lahenduse keskseks töövahendiks sai Panasonic TOUGHBOOK G2 fully rugged tahvelarvuti, mis on mõeldud kasutamiseks keskkondades, kus tavapärasest sülearvutist või tahvelarvutist ei piisa.
Sõidukisse kinnitati TOUGHBOOK G2 Havis DS-PAN doki abil. Dokk ei täida ainult mehaanilise kinnituse rolli, vaid toimib ka pordilaiendina, võimaldades ühendada Etherneti, USB-seadmed, RS232 ühenduse ja välised antennid.
TOUGHBOOK G2 valikut toetasid kiirabitöö jaoks olulised omadused:
- IP65 kaitseklass;
- MIL-STD-810H vastupidavusstandard;
- töötemperatuur kuni –29 °C;
- vibratsiooni- ja kukkumiskindlus;
- 1000-nitine ekraan;
- puutetundliku ekraani kasutamise võimalus ka kinnastega.
Printeriks valiti Brother PJ-883 A4 mobiilne termoprinter, mis töötab sõiduki elektrisüsteemist ning toetab nii Windowsi seadmeid kui ka Apple AirPrinti.
Tulemuseks on mobiilne töökoht, mille komponendid on valitud just operatiivsõiduki tegelikke kasutustingimusi silmas pidades.
Sideühendus ehitati tulevikku vaadates
Uue arhitektuuri puhul liigub põhivõrguühendus üle autotahvelarvuti. Samal ajal otsustati võimalusel säilitada kiirabiautodes olemasolevad Teltonika RUT950 ruuterid reservlahendusena.
Selleks lisati sõidukitesse 4G antennid, veeti uued antennikaablid ning loodi füüsiline LAN-ühendus ruuteri ja uue arvutidoki vahel.
Kaabelühendus oli teadlik valik. Liikuvas sõidukis ei pruugi WiFi pakkuda kriitilise ühenduse jaoks alati vajalikku töökindlust ja stabiilsust.
Kaabeldus ehitati valmis juba moderniseerimise käigus, sest selle hilisem lisamine tähendaks põrandas asuva kaablitunneli ja mitme salongipaneeli uuesti avamist.
Nii sai kiirabiauto IT-infrastruktuur valmis mitte ainult tänaste, vaid ka võimalike tulevaste vajaduste jaoks.
Kõigepealt pilootpaigaldus, seejärel ülejäänud autopark
Kaks esimest kiirabiautot toimisid sisuliselt pilootpaigaldusena.
Reaalses sõidukikeskkonnas kontrolliti doki mehaanilist stabiilsust, toidet, kaabeldust ja võrguühendust. Esimese kontrolli käigus ilmnenud detailid korrigeeriti ning lahenduse ühenduvust kontrolliti koostöös TEHIKuga.
Alles pärast pilootlahenduse valideerimist jätkus ülejäänud autode ümberehitus.
Selline lähenemine võimaldas vajalikud muudatused läbi proovida ja ellu viia enne, kui sama lahendus kogu autopargile skaleeriti.
Uue tehnika paigaldamine on ainult pool tööst
Kiirabiautode IT-moderniseerimine ei tähendanud ainult uute seadmete paigaldamist. Ka vana IT-taristu tuli autodest nõuetekohaselt eemaldada.
Demonteeriti vanad arvutid, monitorid, printerid, GPS-seadmed, ID-kaardilugejad ning kasutusest välja minev kaabeldus.
Andmekandjate käitlemine dokumenteeriti seadme kaupa ning kasutusest kõrvaldatavad andmekandjad kustutati või hävitati kontrollitult.
See on oluline osa IT-seadmete kogu elutsüklist. Vastutus andmete ja seadmete eest ei lõpe hetkel, kui vana arvuti sõidukist välja tõstetakse.
Võimalikult vähe häireid kiirabi igapäevatöös
Operatiivsõidukite ümberehitamisel on üks oluline piirang, mida tavapärases kontori IT-projektis ei ole: kiirabiauto peab võimalikult kiiresti tagasi töösse jõudma.
Autode liikumine, tehnilised paigaldused ja TEHIKu seadistused koordineeriti seetõttu nii, et erakorralise meditsiini osutamine Pärnumaal oleks võimalikult vähe häiritud.
24. juuliks oli viimane kiirabiauto ümber ehitatud ning 27. juulil anti kogu seitsme auto lahendus ametlikult üle.
Pärast autode lõplikku kontrolli kinnitas SA Pärnu Haigla, et lahendused vastavad kokkulepitule ning projekt sai edukalt lõpetatud.
7 autot. 21 uut põhiseadet. Üks terviklik süsteem.
Projekti tulemusena said seitse SA Pärnu Haigla kiirabiautot:
- 7 × Panasonic TOUGHBOOK G2 rugged tahvelarvuti
- 7 × Havis sõidukidokk
- 7 × Brother PJ-883 mobiilprinter
Kuid projekti tegelik väärtus ei seisne seadmete arvus.
Oluline on tervik – arvuti, dokk, toide, side, antennid, printer, kaabeldus, infosüsteemide ühilduvus, hooldatavus ning kogu lahenduse töökindlus päris kiirabiautos.
Sest rugged-seade üksi ei ole veel rugged-lahendus.
