Rugged arvutid kiirabiautodes: innovatsioon Eesti hädaabiteenistuses

Kiirabiautode maailm on olnud pidevas muutumises, kohanedes nii tehnoloogia kui ka hädaabiteenuste nõudmiste kasvuga.

Selles postituses sukeldume sügavuti kiirabiautode digitaalse arengu ja elektroonikaseadmete rolli, keskendudes eriti Eesti kiirabiteenistusele ja selle koostööle kohalike tootjatega.

Kiirabitehnoloogia standardid

Kiirabiautod peavad vastama rangetele nõuetele, mille on sätestanud otsustajad Euroopas.

See on muidugi täielikult arusaadav, et kiirabiauto ei ole lihtsalt üks sõiduk, ega pelgalt vahend töötegemiseks, tegemist on hädavajaliku osaga kiirabi tööst.

Tavakodanikuna eeldame, et kiirabi on alati kiirelt kättesaadav juhul kui peaks tekkima erakorraline terviserike, õnnetus või mõni häda, mis vajab kiiret abi. Imselgelt on just kiirabiautol elupäästmisel võtmeroll.

Seetõttu ongi kogu kiirabiauto ehitus sätestatud standarditega. Alates sisemõõtmetest ja kandevõimest kuni nurgaraadiuste ja tööohutuseni – ikka detailid on need, mis määravad kiirabioperatsioonide efektiivsuse ja ohutuse.

Eestis on täna kaks ettevõtet, kes suudavad nõuetele vastavaid kiirabiautosid ehitada ja Oliver Supervivendist on uhkusega mõlema ettevõtte partneriks!

Partnerlus kohalike kiirabaautotootjatega

Oluliseks osaks Eesti kiirabitehnoloogia innovatsioonis on partnerlus kohalike autotootjatega. Uurime, kuidas need ettevõtted on pühendunud parimate elektroonikaseadmete, eriti tipptasemel arvutite, pakkumisele.

Nõudmised on kõige suuremad ja seda muidugi arusaadavalt – tegemist on ju konkreetselt inimese elu ja surma küsimusega.

Martin Puusepp ettevõttest Profile Vehicles räägib, et kiirabiauto ehitamine on operatiivsõidukitest üks keerulisemaid. “Nõudmised on kõige suuremad ja seda muidugi arusaadavalt – tegemist on ju konkreetselt inimese elu ja surma küsimusega. Standardid on kõrged ja riskimaandamine peab olema tõhus. Kõik, kuni juhitoolini on kindlate nõuetega. Kiirabiauto eesmärk on ju ometi võimalikult kiirelt saada info ja operatiivselt reageerida. Häirekeskuse kõnest alates peaks ideaalis olema nii, et töötaja istub autosse, vilkurid tööle ja juba ongi minek. GPS-süsteem näitab kohe kuhu ja kuidas sõita ning arstid saavad tegeleda inimese elu päästmisega. Eks päriselu toob aeg-ajalt takerdusi, aga meie ülesanne on minimeerida igasugune risk ja tehnikal on selles võtmeroll.”

Puusepp peab nii-öelda tavalisi arvuteid operatiivsõidukitele selgelt liiga riskantseteks. “Ütlen ausalt, et lihtsalt tavalise arvutiga on meil alati sada häda. Küll on päike liiga ere või temperatuur liiga madal. Olen selgelt rugged-arvutite usku, lihtsalt seetõttu, et tehnika peab olema kiirabiautos töökindel ja seda igas olukorras, suvel ja talvel, vihmas ja lumes, sadagu või pussnuge, aga inimese elu päästmine ei tohi takerduda tehnilistesse probleemidesse!”

“Kiirabiautod ostetakse valimise, mitte hanke teel. See on muidugi ainuõige, kuna sellise sõiduki puhul on kvaliteet üle raha. Muidugi on nõudmised kõrged, aga koostöös on sündinud peaaegu, et täiuslik kiirabiauto komplekt, mis arvestab kõikide poolte soove ja vajadusi. Siia on olnud kaasatud kõik pooled ja pean eraldi rõhutama, et just Oliveril on olnud siin võtmeroll. Tema laialdane teadmistepagas ja kiire reageerimine ning muidugi erakordne lahenduste leidmine on teinud kogu protsessi algusest peale tõhusaks. Kuigi ega see ei ole lihtne ülesanne, leida tehniline lahendus olukorda, kus on vajalik kiire reaktsioon, ligipääs tundlikele andmetele, täpne ja kõige efektiivsem sõidujuhis ning muidugi ei tohi sealjuures tehnika hanguda, kokku joosta ega tühjaks saada. Oliver on selles osas ikka tõeliselt kõrgel tasemel partner, et tõesti kõik laheneb operatiivselt,” lisas Puusepp.

Kiirabiteenuse digitaliseerumine

Süveneme digitaalsete lahenduste rolli kiirabiteenustes, mis on aidanud kaasa operatiivse tõhususe suurenemisele.

Uurime, kuidas tänapäevased arvutisüsteemid, sealhulgas tipptasemel rugged-arvutid, on muutnud kiirabiteenuste reageerimisaega ja patsiendi hoolduse kvaliteeti.

Toomas Sarv, Tartu Kiirabi IT-juht, hindab tänapäevaste tehnoloogiliste lahenduste olemasolu kiirabiautodes ühest küljest suureks võiduks ja teisalt näeb, et optimeerimise ruumi on seadmete ja tehnoloogia vallas omajagu. “Võrreldes ajaga, mil autoarvuteid üldse polnud, on kindlasti reageerimisaeg muutunud kiiremaks ning operatiivteenused tõhusamaks. Samal ajal on kiirabiauto tehnikast pungil ja seega võib väiksemgi rike mõjutada kiirabitöötajate tööd. Tuleme füüsiliste paberkaartide ja tugeva ajukuluga ajast ning liigume edasi perioodi, mil tehnoloogia abil hoiame aja- ja ajukulu kokku. Praegu võib öelda, et oleme poole peal, esimene etapp on läbitud, omad õppetunnid saadud ja liigume siit veelgi edasi.. Võimalusi tuleb aina juurde, aga loomulikult on esmatähtis patsiendile suunatud kiire ning tõhus abi ja töötajate heaolu. Kiirabis on ikka inimesed kõige olulisemad.”

Vaadates tulevikku, usub Sarv, et edaspidi võiks kiirabiautode varustus olla optimeeritum: “hetkel on kiirabiautos lausa lisaaku selleks, et kogu seadmepark saaks vajaliku toite. Seetõttu arvan, et seadmeid autodesse juurde pole vaja, isegi ei tahaks. Küll aga ootan järgmist tarkvarauuendust, et saaksime patsiendikaardiga seonduva rakenduse veelgi tõhusamaks ning autos kasutusele tulevast uuest geoinfosüsteemist võtta viimast. Lisaks võiks muutuda mugavamaks arvutite kasutamine.”

Oliver hoiab fookuse paigas, et leida optimaalseim lahendus vastupidava riistvara, uuendatud tarkvara ja inimeste heaolu vahel.

Sarv usub, et partnerid, nagu Supervivent, on kiirabile igati vajalikud: “Oliver hoiab fookuse paigas, et leida optimaalseim lahendus vastupidava riistvara, uuendatud tarkvara ja inimeste heaolu vahel. Eraldi tahan rõhutada just Oliveri suurepärast lahenduste leidmise võimet – ei ole probleemi, millega ta hätta jääks või kiirelt väga häid lahendusi ei pakuks. Oleme algusest peale justkui ühes paadis ja koostöös ühtse sihi võtnud parema tuleviku suunas. Selge on see, et elektroonika, nagu näiteks rugged-arvutid kiirabiautodes on tulnud selleks, et jääda.”

Tulevikutrendid kiirabitehnoloogias

Viimaks vaatame tulevikku ja unistame

Viimaks vaatame tulevikku ja unistame, millised võivad olla kiirabiautode tehnoloogilised suunad. Kas elektriautod ja isesõitvad autod võtavad kiirabiteenuste valdkonnas üle? Kuidas muutuvad energiasalvestamise lahendused ja milline roll on innovatsioonil järgmise 10 aasta jooksul?

Oliver Šults vaatab tulevikku nii:

Järgmise 10 aasta jooksul võib kiirabiautodes tehnoloogiline areng hõlmata mitmeid uuendusi. Võib näha integreeritud kantavate seadmete, liitreaalsuse (augmented reality) prillide leviku kasvu, AI (Artificial Intelligence) ja IoT (Internet of Things) süsteemide ning mitmekülgsete kõik-ühes seadmete kasutuselevõttu. Kümnendi lõpuks võivad aga biomeetrilised sensorid, holograafilised liidesed ja järgmise põlvkonna nutikad meditsiiniautod muuta kiirabateenuste tööd oluliselt, pakkudes täiustatud patsiendi jälgimist ja kaugkonsultatsioone.

Üks on aga selge – elu päästmiseks on kindel, toimiv ja tugev tehnoloogia elementaarne eeldus, mitte eksklusiivne erilahendus.

Kokkuvõtlikult võime öelda, et kas ja kui palju täpselt rugged-arvutid kiirabiautodes rolli saavad, seda näitab tulevik. Üks on aga selge – elu päästmiseks on kindel, toimiv ja tugev tehnoloogia elementaarne eeldus, mitte eksklusiivne erilahendus.